Jõulude päritolu on seotud Vana-Rooma püha Saturnalia ja päikesejumala sünnipäevaga. Aastal 336 pKr hakkas Rooma kirik seda festivali tähistama 25. detsembril, mille Rooma impeerium nimetas algselt päikesejumala sünnipäevaks. Mõned usuvad, et selle päeva valimine jõulude tähistamiseks tulenes sellest, et kristlased pidasid Jeesust õigeks ja igaveseks päikeseks.
Jõulud on kristluses oluline püha Jeesuse sünni tähistamiseks, mida tuntakse ka Jeesuse jõuludena või sündimispäevana. Katoliikluses tuntakse seda ka Jeesuse jõulupühana. Aastal 336 pKr alustas roomakatoliku kirik selle festivali tähistamist 25. detsembril. Rooma impeerium määras 25. detsembri algselt päikesejumala sünnipäevaks. Mõned inimesed usuvad, et selle päeva valimine jõulude tähistamiseks tuleneb sellest, et kristlased usuvad, et Jeesus on õige ja igavene päike. Pärast 5. sajandi keskpaika muutusid jõulud olulise pühana kiriku traditsiooniks ning levisid järk-järgult ida- ja läänekirikute seas. Erinevate kalendrite ja muude põhjuste tõttu on ka erinevate ususektide tähistamise kuupäevad ja vormid erinevad.
Lisaks on jõulude päritolu seotud ka Rooma maaviljeluse jumala festivaliga. Põllumajanduse jumalapäev on vanade roomlaste poolt uue aasta vastuvõtmiseks tähistatud püha, traditsiooniliselt 17. detsembrist 24. detsembrini. 3. sajandil pKr muutis Rooma keiser Domitianus põllumajandusjumala festivali, mis peeti 25. detsembril. Pärast kristluse levikut Rooma impeeriumis lülitas Püha Tool selle rahvapeo kristlikku süsteemi, et tähistada Jeesuse sündi.
Jõulukombestiku levik Aasiasse toimus peamiselt 19. sajandi keskpaigas, jõulukultuurist mõjutasid Jaapan, Lõuna-Korea ja teised riigid. Tänapäeval on läänes levinud kombeks jõulude ajal kingitusi vahetada, pidusööke pidada, pidulikku meeleolu lisada jõuluvana, kuuskede jms. Jõulud on muutunud riigipühaks ka läänemaailmas ja paljudes teistes piirkondades.
